Küllap on paljud fotograafid seisnud silmitsi olukorraga, mil tahaks püüda kaadrisse mõnda erilist hetke, näiteks ilusat päikeseloojangut, kuid kui pilt tehtud, ei ole see sugugi nii ehe ja ilus kui me oma silmaga nägime. Selle asemel on küll ilusates värvides õhtutaevas kuid peaaegu must maastik või vastupidi – saame korrektselt säritatud esiplaani, kuid taevas on detailid ära põlenud, rääkimata värvidest.

Cokin filtrihoidja BZ-100A Professional:

Miks siis kogu see ilu pildile ei jää, kuigi oleme omale soetanud kalli peegelkaamera, mis peaks ju ometi imekauneid fotosid jäädvustama? Põhjuseks on dünaamiline ulatus (ingl k. „High dynamic range“). Kaamera sensori dünaamiline ulatus ei ole nii suur kui inimese silm on võimaline nägema. Teisisõnu kaamera sensor ei suuda üheaegselt kuvada väga heledaid ja väga tumedaid objekte. Siinkohal ei maksa aga pead norgu lasta, sest lahendamatuid olukordi ei ole! Selleks peamegi appi võtma kiilfiltri!

Muidugi on võimalik kasutada ka HDR-tehnikat, st teha 3 erineva säritusega kaadrit ning need hiljem fototöötlustarkvaraga kokku sulatada, kuid minule isiklikult selline tehnika ei meeldi, kuna alati ei pruugi fotod õigesti kokku sulada ja ka värvid ei pruugi jääda enam kuigi realistlikud. Lisaks on hoopis meeldivam juba kaamera displayl näha nn õiget pilti, mida ei pea hiljem arvutis kõvasti töötlema hakkama.

Eesti fototurul leiab kiilfiltreid peamiselt kahelt tootjalt – Cokin ja LEE. Cokini filtrid on soodsad ning peaksid alustuseks igale huvilisele sobima. Cokini filtrite miinuseks on aga see, et need on valmistatud polüestrist ning võivad piltidele lillakat varjundit sisse jätta, eriti kui kasutada kahte ja enamat filtrit filtrihoidjas korraga. Cokini Z-pro seeria filtrid on mõõtudelt suuremad (100x150mm) kui P-seeria filtrid aga valmistatud samuti polüestrist. Kes soovib saavutada parimat võimalikku kvaliteeti ja kes tegeleb palju maastikufotograafiaga, neil tuleks mõelda LEE kiilfiltrite soetamisele, mis paraku on ka väga kallid, kuid ei moonuta värve, kuna on tehtud klaasist.

Üldiselt jagunevad gradiendiga kiilfiltrid kaheks: järsu üleminekuga ja pehme üleminekuga. Järsu üleminekuga filtrid sobivad kasutamiseks juhul, kui horisont on ühtlane ja sirge (näiteks meri, silmapiiril terendav metsaviirg jne) ning sujuva üleminekuga filtrid on hea kasutada siis, kui tegemist on ebakorrapärase horisondiga, kus on nii kõrgemaid kui madalamaid puhkte (näiteks mäed, puud jne). Cokini filtritel on vastavateks tähisteks ND2, ND4 ja ND8.

 Joonisel on pehme üleminekuga ND2, ND4 ja ND8 Cokin Z-Pro filtrid:

Kiilfitrite kasutamiseks vajalik süsteem on iseenesest väga lihtne: vaja läheb objektiivi diameetrile vastavat adapterit, seejärel kinnitub adapterile filtrihoidja, kuhu mahub standardselt korraga kuni 2 kiilfiltrit. Kui on soov kasutada Cokini BZ-100a filtrihoidjat lainurga ja täiskaadri ees, siis võimaldab Cokin eemaldada raamist segavad vahed.

Kiilusid esmakordselt kasutama hakates on vaimustus kiire tekkima ja algajad kiifiltrite kasutajad kipuvad fotosid liialt tumedateks kiilutama. Kuidas saada aru, millise tugevusega kiilfilter on mingis olukorras õige kasutada? Selleks tuleb teha 2 säritust: üks maapinna ja üks taeva järgi, seejärel saab juba välja arvutada, mitu stoppi säritused omavahel erinevad ja vastava tugevusega peab olema ka kasutatav filter. Hea spikker on ka erinevad veekogud, olgu selleks siis meri, jõgi, järv või rabalaugas. Kuna vesi neelab valgust, on veepind peaaegu alati tumedam, kui pilved selle kohal. Seega, kui fotol on taevas tumedam, kui veepind, viitab see selgesti liiga tugeva filtri kasutamisele. Õige tunnetus, millise tugevusega kiilusid mingis olukorras kasutada, tekib aja jooksul harjutamise käigus. Kogenumad maastikupildistajad teavad juba peast, et loojangu pildistamiseks on vaja 3-astmelist kiilu või teinekord lausa mitut kiilu korraga, näiteks 3-astmelist ja 1-astmelist jne.

Vaatame nüüd lõpuks, kui palju kiilfilter meie tulemust siis tegelikult mõjutab, vasakul ilma kiiluta ja paremal koos 2-astmelise kiiluga:

Nagu eelnevatelt pildinäidetelt selgus, aitavad gradiendiga kiilfiltrid suurendada kaamera dünaamilist ulatust ning mõjutavad meie tulemust väga suurel määral. Olen tegelenud loodusfotograafiaga üle 5 aasta ning väga suur osa minu fotodest on just maastikupildid. Seetõttu on kiilfiltritel minu fotokotis väga oluline roll. Usun, et selline suurepärane abivahend aitab igal maastikufotograafil ennast vabamalt väljendada ja tõsta oma maastikufotod uuele tasemele.

Meeldivaid pildielamusi soovides,

Ragnis Pärnmets, www.ragnisphoto.com