Kuidas kõik algas ning mis marki oli teie esimene kaamera?
Minu fotograafiahuvi sai alguse Muhu põhikooli fotoringis. Oli  tõeliselt põnev omapildistatud filme ilmutada ja nendest pilte teha. Esimeseks kaameraks oli Smena 8M, hiljem juba välise valgusmõõdikuga Zenit-E ning TTL-tüüpi Zenit-SD. Tehnikumis ilmutasin koos grupivennaga ka värvifilme ja tegime värvipilte.

Millega pildistate täna ja millised on teie lemmikteemad fotograafias?
Aastast 2002 olen pildistanud digitaalsete kaameratega. Esimeseks digikaameraks oli Leica Digilux-1. Nüüd on fotokotis Canoni digitaalne fototehnika ja -objektiivid ning mõned Sigma objektiivid. Lemmikteemaks on olnud esimestest piltidest saadik loodus. Mäletan kui ühel kevadel sõitsin koos vanema vennaga oma esimeste piltidena konnasid pildistama. Looduse pildistamine oma kodukohas, eriti just Lääne-Eesti saarte looduse jäädvustamine on jäänud tänase päevani minu põhiliseks pildistamisteemaks.

Mis teid Eesti fotoelu ja -melu puhul häirib, mis ei kõneta?
Mul on ülimalt hea meel, et viimasel ajal on üha rohkem looduse pildistajaid. Inimene, kes pildistab loodust, peab tavaliselt ka ise sellest lugu ning hoiab loodust puhtana. On suurepärane, et Eestis on selline fotoportaal nagu Looduspilt, kuhu kõik huvilised saavad saata looduspilte teistele vaatamiseks ja arvustamiseks. Kindel see, et nii kasvab ka inimeste loodusteadlikkus ning soov hoida oma koduümbruse loodust.

Mida pildistasite viimati?
Viimati käisin pildistamas Küdema lahe ääres päikeseloojangut. Saaremaa rannad on imelised paigad ja need on mind kogu aeg köitnud.

Kumb on olulisem – pildistaja või tehnika?
Kindlasti on tehnikal oluline osa hea pildi saavutamisel. Kuid palju olulisem on see, mida sinu pilt sulle endale ja ka teistele ütleb. Selliseks pildi kaudu ütlemiseks on tuhandeid viise, nagu lausete moodustamisel on lõputult variante sõnade järjekorra seadmiseks. Hea kui piltnik teeb seda vaatajate suhtes  lugupidavalt, pakkudes oma parimat. Arvan, et pildis peegeldub see,  mis on pildistaja südames. Tehnika aitab mõtted nähtavaks teha.  Kvaliteetne tehnika võib oskuslikul kasutamisel anda pildile viimase lihvi.

Milline on olnud erilisim või meeldejäävaim paik pildistamiseks Eestis ja väljaspool?
Arvan, et Saaremaa Harilaid on mulle üks meeldejäävamaid paiku. Harilaid pakub alati uut vaatamist sellele, kes sinna läheb.  Erilisi meeldejäävaid hetki olen kogunud teisteltki Eesti saartelt,  kuid ikka Muhu- ja Saaremaa jäävad hinge. Välismaalt meeldejäänud  kohti on kindlasti Hannu Hautlala elupaik Kuusamo ümbrus. Sealne loodus on isevärki võimas ja mitmekesine.

Mida arvate Eesti foto tänasest päevast ja tulevikust?
Eesti loodusfoto tänane päev on minu jaoks rõõmustav. Mis sest, et  looduse pildistamine on muutunud veidi sportlikuks ja  võistlusmaiguliseks. Tegemist on hea asjaga, millega inimene saab  praegusel pingelisel ajal ennast kosutada. 100 aastat tagasi oli  loodusfotograafia olukord teine. Polnudki vaja loodust pildistada,  sest enamus inimesi elasid ise looduses. Nüüd on olukord muutunud ja  kui inimene leiab pildistamise kaudu jälle sideme loodusega, on asi  oma eesmärgi täitnud.

Tooge palun välja mõned fotoalased lemmiklehed.
Lemmiklehtedeks, kust käin pea iga päev looduspilte vaatamas, ongi kindlasti Looduspilt. Välimaistest lehtedest võiks mainida  naturephotographers.net lehte.

Milline oleks teie põhiline nõu või soovitus algajale fotograafile?
Pildistada, pildistada ja pildistada. Alguses polegi tehnika niivõrd tähtis, kui just oskus näha. Küsimus on rohkem nägemises ja  tunnetamises. Pildistades tuleb ka vilumus fotoaparaadi abil jäädvustada nähtut või teostada seda, mis mõttes mõlgub. Alati tasub rõõmu tunda sellest fototehnikast, mis parasjagu fotokotis on, ning kasutada seda maksimaalselt ära, kuni tulevad uued tehnilised võimalused.
 

Aitäh teile!

Hetkel kasutuselolev tehnika:

Canoni peegelkaamera, objektiivid Canon 100-400mm, Canon 17-40mm, Sigma 15-30mm, Sigma 10-20mm, Canon 1.4x telekonverter.