Refereerime üht ingliskeelset artiklit (vt viide all), mis vast pakub huvi kõikidele kasutatud objektiivide ostjaile – ehk lugu sellest, mis on olulised märgid objektiivi "tervise" puhul. Nimelt, kui kaamerat on kehvasti hoitud või see on aastatega lihtsalt kulunud ja väsinud, siis jätab see teatava jälje ka kaamera ees põhiliselt kasutatavatele objektiividele.

Klaas kui selline
Kõigepealt – milline on välisläätsede seisukord? Kõige hõlpsamini on vastu- või külgvalguses läbi objektiivi vaadates näha pindmiseid kriimustusi. Teinekord on need vaevumärgatavamad, kuid seda tihedamad, ja on tekkinud sellest, et eelmine kasutaja on oma objektiivi puhastanud selleks mittesobiva paber/lapi või muu sellisega. Nii et kõigepealt vaadake tähelepanelikult erinevate nurkade all üle objektiivi esi- ja tagaläätse ja veenduge, et klaas on (antud hinda arvestades) küllalt kvaliteetne.
Teiseks – plekid. Kuna läätse-elemendid on vääristatud (st kaetud spetsiaalse kihiga, mis vähendaks kahjulike sisepeegelduste teket), siis võib juhtuda, et vääristus on defektne (kas kohe algselt, tootjapoolne defekt; või siis nt seetõttu, et eelmisel omanikul on läätsele sattunud mõne lahusti piisk vms).

Hallitus(seened)
Kui olete hankimas mõnd veneaegset või muud palju vanemat objektiivi, siis tasuks tähele panna ka nn elusalooduse osakaalu. Nimelt võivad objektiividele, mis pikka aega seisavad pimedas, niiskes ja jahedas keskkonnas, tekkida väikesed hallituskolded. Siin ei aita ka seente mahapühkimine, sest kuna need on eritanud hapet, võib olla kahjustunud ka nn väärispind ja puhastamisel võib välja lüüa hoopis ülalmainitud defekt. Et veenduda viimases, vaadake objektiivi tähelepanekult täisava puhul ja kui klaasidel on näha uduseid laike, siis teadke, et asi pole hea.

Tolm
Päris tolmuvaba on objektiiv ainult tootmisest tulles. Paratamatult muutuvad objektiivi sise- ja välisläätsed aja jooksul vähem- või rohkem tolmuseks, kuid sellepärast ei tasu suurt muretseda (eeldusel, et objektiiv pole tõesti kaetud paksu halli tolmukihiga). Nimelt võtab tolmuosake valgust vähemaks vaid ühe tuhandikprotsendi jagu ja kuna teravuspunkt (nt al 0.3 – 5m) asub hoopis kaugemal, siis ei ole tolmuosakestest mingit kahju pildi kvaliteedile. Kui aga esilääts on kaetud paksu tolmukihiga, siis see tuleb loomulikult puhtaks pühkida, sest vastasel juhul on pilt vähekontrastne.

Avamehhanism
Vaikimisi on objektiiv maksimum-ava peal – selleks, et fotograafil oleks võimalik kadreerida maksimaalse valgusjõuga. Kuid täpselt pildi tegemise hetkel (päästiku vajutamisel) hüppab diarfragma õigesse asendisse (st väiksema ava peale, ehk selle ava, mida te parasjagu kaameralt nõutate). See niinimetatud hüppav diafragma toimib vanematel objektiividel mehaaniliselt (st objektiivi taga asub väike naga, millele vajutades ava kinni hüppab) või elektrooniliselt (kõik kaasaegsemad mudelid). Kiirus nõuab aga oma ja diafragma labad ei tohi olla raasugi õlised, vastasel juhul ei toimi avamehhanism küllalt kiiresti, ja pildistamise hetkel ei olegi ava nii kinni kui tarvis – tulemuseks ülesäritatud ja ebakvaliteetsed võtted. Selline anomaalia (nn õlised labad) võib tekkida juhul kui objektiiv on saanud kõvasti kuumust ning teravustamisrõngalt jm õlitatud detailidelt on õli ka avalabadele sattunud. Seepärast ei ole soovitatav jätta kaamerat palaval suvepäeval kõrvalistmele (rääkimata sellest, et see sealt ruttu "mehele pannakse").

Bajonett
Bajonett ehk see osa, mis ühendub kaameraga, peab olema puhas ja kahjustamata ning samuti ka bajonetil asuvad kuldsed ühenduskontaktid.

Teravustamis- ja suumirõngad
Käsitsiteravustamise puhul peab teravustamisrõngas töötama sujuvalt, pehmelt, ühtlaselt, ja paraja kiirusega. Automaatse teravustamise puhul kuuleb teravustamismootori häält (vanemate objektiivide puhul on surin suurem ja teravustamine aeglasem; uuemate, USM või HSM-tähisega mudelite puhul peaaegu hääletu ja kiirem). Suumirõngas võiks samuti käituda – olla parasjagu tugev, et mitte nö välja kukkuda (suumi väikseimasse või pikemasse otsa) – see võib mõnede paljukasutatud vanade objektiividega juhtuda, seepärast pidage seda silmas.

Omaltpoolt soovitame ikka käituda selle tavatõe järgi: kui vähegi võimalik, võtke endale aega, et ülalmainitud asjad kasutatud objektiivi ostes läbi vaadata, ning proovige sellega ka pilti teha. Ka meie kaudu saab osta kasutatud objektiive – vaata siit!

Refereeritud veebilehelt Petapixel.com: How to Detect Physical Flaws in a Used Camera Lens.