Eesti noor ja andekas fotograaf Renee Altrov veetis päevad Sigma 35mm 1.4 DG HSM optikaga ja jagab meiega oma muljeid.

Renee Altrov:

2012 aasta Photokinal tutvustas Sigma oma uut valgusjõulist 35mm fix objektiivi. Sellest ajast saati on iga natukese aja tagant kuulda selle objektiivi kohta häid kommentaare ja kiitmist professionaalidelt. Sigmal ei ole väga kerge tulla turule millegi heaga, kui teda ootab ees juba Nikon AF-S Nikkor 35mm f/1,4G ja Canon EF 35mm f/1,4L USM. Need on tugevad konkurendid ja Sigma peab ennast hoolikalt tõestama, et nende objektiiv leiaks koha mõne professionaali kotis.

Fotoluks andis mulle selle objektiivi testimiseks ja siin on tulemused. Tegemist on minu isikliku arvamusega, mitte läbi sadade piltide tulnud ametlikud testitulemused.

Esmamulje

Nii suur! Tõesti, 35mm fixi kohta ei oskaks arvatagi, et tegemist on nii suure objektiiviga. Tekkis kohe kerge eelarvamus, aga kaamera ette pannes harjusin hetkega.

Plastik, see objektiiv on tehtud plastikust.

Ehitus

Olenemata plastikust tundub objektiiv olevat väga tugeva ja vastupidava ehitusega. Kätte võttes saab kohe aru, et on hästi ehitatud ja tekib usaldus. Rõngad ja osad ei loksu ega kriuksu. Ja ega tal tegelikult väliselt ei olegi midagi mis saaks loksuda, paistab kõik ühes tükis. Tohutult meeldib lai teravustamisrõngas, annab mugava haarde.

Performance

Teravus:  F1,4 peal ei ole ma teravamat objektiivi kohanud(selles fookuskauguste kategoorias). Kui avaga paar stoppi kinni minna, siis on kõik vajalik ilusti kenasti terav. Isegi äärealad, mis tihtipeale kipuvad minema laiema otsa objektiividel uduseks, on Sigmal ilusti teravad. F8 juures on juba isegi raske manuaalsest teravustades mööda panna. Netis räägitakse väga palju ,et sellel objektiivil on äärealade teravustamispunktidega probleeme. Nimelt on palju "backfocust" ja "fronfocust" ehk siis teravus on õigest punktist kas tagapool, või eespool. Ja on palju ka neid, kes ütlevad, et ei ole mingeid probleeme. Mina kuulun nende viimaste hulka. See tähendab ilmselt seda, et objektiivide kvaliteedi järjepidevus võib olla natuke kahtlane.

Bokeh:  Kui sa ostad omale f1,4 avaga objektiivi, siis on selleks tavaliselt kaks põhjust: esiteks sa tahad pildistada pimedamates oludes ja teiseks sa tahad eemaldada objekti oma taustast kasutades teravussügavust. Siinkohal tuleb mängu Bokeh. Bokeh on fookusest väljas olevate alade udusus ja kuidas valgus nendes alades moondub. Väga delikaatne teema. Bokeh näitab väga selgesti kohe ära, kui kvaliteetsed on klaasid ja terve objektiivi ehitus.

Bokehil on palju omapärasid, millest üheks tähtsamaks on udususe esteetika, ehk siis, kui ilusaks jääb valgus olles ise teravusalast väljas. Sigmal ei ole sellega väga palju kiita, kui vaadata pilte 100% juures. Uduste objektide ja valguste piirjooned ei ole nii pehmed, kui nad võiksid olla. Pigem tekivad teravamad ääred ja jääb mulje nagu pilt oleks lihtsalt ära väristatud. Aga olen ka näinud sama objektiiviga tehtud pilte, kus bokeh on ideaalne. Oleneb pildistatavast ja valgustingimustest.

 Teine tähtis teema bokehi juures on "bokeh fringing" (ei tea täpselt kuidas seda tõlkida). See kirjeldab kromaatilist aberratsiooni mis tekib teravusalast väljas. Kui teravates alades kromaatiline aberratsioon on suhteliselt peenike joon, siis udustes kohtades võib see olla suur, lai ja pehme värvilärakas. Sigmal on tunda küll, aga olen kõvasti hullemaid näinud, niiet siit miinuspunkte ei tule.

Vinjett: Suure avaga on vinjetti näha, vaatasin netist järgi(kuna ise ei oska seda mõõta) ja tulemused näitavad, et f1,4 juures on nurkades 2 stoppi alasäri. Mis tegelikult ei ole väga hull ja on lihtsasti korrigeeritav järeltöötlusega. Tihtipeale ei pane seda isegi tähele, kuna tumedamad kohad kaovad pildi sisse ära(olenevalt pildist).

Tulemus

Ilmselgelt on minul, kui ka mõnel mu fotograafist sõbral eerarvamused Sigma osas. Kui ma mainisin, et testin Sigmat, oli vastukaja umbes selline:"Sigma?!? miks sa seda testid, see on ju Sigma!" Peale pildistamisi astusin julgelt Sigma kaitseks välja ja panin oma pea panti. Pea panti selles osas, et olenemata tema suurusest ja plastikust korpusest on see tõesti üks tohutult hea objektiiv. Objektiiv on tehniliselt perfektne ja oma käitumiselt väga viisakas ja professionaalne. Nagu igal objektiivil, nii ka Sigmal on oma nõrgemad ja tugevamad kohad. Kõige nõrgemaks kohaks selle objektiivi juures on vist ikkagi see firmamärk seal korgi peal. Tugevaks küljeks on terve ülejäänud objektiiv mis jääb korgi taha. Annan 9 punkti kümnest Sigmale, et ta on ennast millegi heaga tõestanud ja loodame, et sealt on kvaliteetset kraami rohkem tulemas. Minu kotis oleks sellele objektiivile sahtel olemas küll!

Minu katsetused

Kuna objektiiv oli minu käes ainult ühe nädalavahetuse, siis midagi tohutult palju teha ei jõudnud. Esimene pildistamine oli korralik katsumus, grupipilt 7 inimesega ja väga kitsastes tingimustes. Nimelt sai pildistatud ajakirja Director uus esikaas, kus peal on Tour d`ÖÖ korraldajad. Objektiiv toimis veatult ja olemas on ilus pilt ilma ühegi tehnilise veata.

Teisel pildistamisel oli vaja saada sellel suvel Tartu Suveteatris esitatava näidendi "Nukitsamees 2" reklaamfotod. Ilmastik oli väga hea, et testida objektiivi, niiske ja külm. Pildistasime sügavas metsas ja natuke isegi orus, ehk siis, kohas kus niiskus oli veel tugevam. Ei mingeid probleeme jällegi. Teravustamisel ei olnud probleeme ka pimedamates oludes.

Kolmandal pildil katsetasin "Free Lensingut", ehk siis selline tehnika, et keerad objektiivi kere küljest lahti ja manuaalselt objektiivi liigutades kontrollid teravustamispunkti. Selle tehnikaga tekib ülimalt väike teravustamisala ja üle kaadri on enamasti ainult bokeh. Objektiiv muutub automaatselt tilt shift objektiiviks, aga ainult tiltimise võimalusega.

Aitäh Reneele!