Tihti on algajad fotograafid seisnud silmitsi olukorraga kus tahaks püüda kaadrisse mõne erilist hetke loodusmaastikul, näiteks ilusa päikeseloojangu, kuid tulemus ei ole sugugi nii ehe ja ilus kui me oma silmaga nägime. Selle asemel on ilusates värvides õhtutaevas kuid alasäritatud tume maastik või vastupidi – saame korrektselt säritatud esiplaani, kuid taevas on detailid ära põlenud, rääkimata värvidest.

Miks siis kogu see ilu pildile ei jää, kuigi oleme omale soetanud kalli peegel- või hübriidkaamera, mis peaks ju ometi imekauneid fotosid jäädvustama? Põhjuseks on dünaamiline ulatus. Kaamera sensori dünaamiline ulatus ei ole nii suur kui inimese silm on võimaline nägema. Teisisõnu kaamera sensor ei suuda üheaegselt kuvada väga heledaid ja väga tumedaid objekte. Siinkohal ei maksa aga pead norgu lasta, sest appi tuleb kiilfilter!

NiSi Filter Holder S6 Kit objektiivile Nikkor AF-S 14-24mm f/2.8G ED

Muidugi on võimalik kasutada ka HDR-tehnikat ehk teha mitu erineva säritusega kaadrit ning need hiljem fototöötlustarkvaraga kokku liita, kuid minule isiklikult selline tehnika ei meeldi. Alati ei pruugi fotod õigesti kokku sulada ja ka värvid ei pruugi jääda enam kuigi realistlikud. Lisaks on hoopis meeldivam juba kaamera ekraanil näha korrektset pilti, millega ei kaasne täiendav ajakulu fototöötlusega.

Eesti fototurul leiab kiilfiltreid peamiselt kahelt tootjalt – Cokin ja NISI. Cokini filtrid on soodsad ning sobivad algajale fotograafile, kes soovib oma fotosid natukene paremaks muuta ilma suuremate väljaminekuteta. Cokini filtrite miinuseks on aga see, et need on valmistatud nn „plastikust“ ning võivad pildi värve moonutada. Eriti esineb seda kahe ja enama filtri korraga kasutamisel, mis lisab fotole ebaloomuliku lillaka alatooni. Cokin Z-Pro seeria filtrid on mõõtudelt suuremad (100x150mm) kui P-seeria filtrid  ja põhinevad sarnasel tehnoloogial, kuid on mõnevõrra paremad. Kes aga soovib saavutada parimat võimalikku kvaliteeti ja tegeleb palju maastikufotograafiaga, sellel tuleks mõelda NISI kiilfiltrite soetamisele. Need on küll väga kallid, kuid investeering paljudeks aastateks. NISI filtrid on valmistatud ülikõrge kvaliteediga klaasist ning ei moonuta lõpptulemust. Väga head tulemust pakuvad ka LEE filtrid, kuid nende saadavus on viimastel aastatel olnud üsna kehv.

Erineva ülemineku ja tugevusastmega kiilfiltrid

Üldiselt jagunevad gradiendiga kiilfiltrid kaheks: järsu üleminekuga ja pehme üleminekuga. Järsu üleminekuga filtrid sobivad kasutamiseks juhul, kui horisont on ühtlane ja sirge (näiteks meri, silmapiiril terendav metsaviirg jne) ning sujuva üleminekuga filtreid on hea kasutada siis, kui tegemist on ebakorrapärase horisondiga, kus on nii kõrgemaid kui madalamaid punkte (näiteks mäed, puud jne). Lisaks on nimetatud filtreid erineva tugevusastmega, sõltuvalt sellest, kas säritust on vaja tasakaalustada ühe, kahe või kolme stopi võtta. Filtritel on vastavateks tähisteks ND2, ND4 ja ND8. Märgistused „Soft“ ja „Hard“ viitavad vastavalt pehmele või järsule üleminekule.

Järgnevalt näide sellest, kui palju õige kiilfiltri kasutamine tulemust mõjutada võib:

   
  Päikesetõus rabalauka ääres.  Foto on  säritatud esiplaani  järgi ja  filtrit ei ole        Siin  on  foto  säritatud  vastavalt  taevas  toimuvale  värvidemängule  ja
kasutatud. Taevas on tugevas ülesäris ning ilusad koidikuvärvid kadunud.              filtrit ei  ole kasutatud.  Tulemuseks on küll  ilus taevas,  kuid maapind on
ebaloomulikult tume ja tugevas alasäris.

Kasutades 3-astmelist gradiendiga neutraalhalli kiilfiltrit, saame särituse kogu kaadri ulatuses ühtlustada ja tulemuseks on kaunis, loomupärane esitus.
Nikon D850 + Nikkor AF-S 14-24mm f/2.8G ED + NISI Square Nano IRGND Hard 150x170mm GND8 0.9

Kiilfitrite kasutamiseks vajalik süsteem on iseenesest väga lihtne: vaja läheb filtrihoidikut ja objektiivi diameetrile vastavat adapterit, millele filtrihoidik kinnitub. Standardselt mahub hoidikusse korraga kuni 2 filtrit ja üldjuhul ei olegi rohkemat vaja. Enamikel juhtudel piisab isegi ühest filtrist. NISI ja LEE filtrisüsteemid võimaldavad soovi korral lisada ka ringpolarisatsioonifiltri.

NISI Kit Starter III 100mm System V6

Kiilusid esmakordselt kasutama hakates on vaimustus kiire tekkima ja algajad fotograafid kipuvad fotosid liialt tumedaks kiilutama. Kuidas saada aru, millise tugevusega kiilfilter on mingis olukorras õige kasutada? Selleks tuleb teha 2 säritust: üks maapinna ja üks taeva järgi, seejärel saab juba välja arvutada, mitu stoppi säritused omavahel erinevad ja vastava tugevusega peab olema ka kasutatav filter. Hea spikker on ka erinevad veekogud, olgu selleks siis meri, jõgi, järv või rabalaugas. Kuna vesi neelab valgust, on veepind peaaegu alati tumedam, kui pilved selle kohal. Seega, kui fotol on taevas tumedam, kui veepind, viitab see selgesti liiga tugeva filtri kasutamisele. Õige tunnetus, millise tugevusega kiilusid mingis olukorras kasutada, tekib aja jooksul harjutamise käigus. Kogenumad maastikupildistajad teavad juba peast, et loojangu pildistamiseks on vaja 3-astmelist kiilu või teinekord lausa mitut kiilu korraga kui värvidemäng taevalaotuses osutub väga ulmeliseks.

Järgnevalt veel mõned pildinäited, kus gradiendiga kiilfiltri kasutamine on osutunud asendamatuks abimeheks:

   

   
Kaunis suveõhtu Saadjärvel.                                                                            Viimane valguskiir.
Nikon D610 + Nikkor AF-S 16-35mm f/4G ED VR                                               Nikon D610 + Nikkor AF-S 16-35mm f/4G ED VR

Nagu eelnevatelt pildinäidetelt selgus, aitavad gradiendiga kiilfiltrid suurendada kaamera dünaamilist ulatust ning mõjutavad meie tulemust väga suurel määral. Olen tegelenud loodusfotograafiaga üle 10 aasta ning väga suur osa minu fotodest on just maastikupildid. Seetõttu on kiilfiltritel minu fotokotis väga oluline roll. Usun, et selline suurepärane abivahend aitab igal maastikufotograafil ennast vabamalt väljendada ja tõsta oma maastikufotod uuele tasemele.

Meeldivaid pildielamusi soovides